Järgneb umbes 50 pilti sellest, kuidas me töörahva pühal Tallinnast kunsti otsisime ja tegelikult ka leidsime.
1799 – Balti kubermangudes kaotati ametlikult surmanuhtlus (Venemaa teistes osades oli see kaotatud 1753. aastal
1829 – Hiiumaa Suuremõisas asutati kalevivabrik.
1918 – Tartus avas äsjaasutatud kunstiühing Pallas esimese näituse
1921 – Eestis kehtestati Ida-Euroopa aeg.
P.S. tegemist on varastatud pildiga :)
1937 – Tallinnas toimus 4. Eesti filatelistide päev.
Pilt: 5 võllapuud piirivalvelaevas
1938 – senised Antsla, Elva, Jõgeva, Jõhvi, Kallaste, Keila, Kilingi-Nõmme, Kunda, Kärdla, Mustla, Mustvee, Mõisaküla, Sindi ja Suure-Jaani alevid nimetati ümber samanimelisteks kolmanda astme linnadeks.
1970 – Tartu ülikooli rektoriks sai Arnold Koop
2003 – asutati Tervise Arengu Instituut.
2004 – Eesti liitus Euroopa Liiduga
1886 – Heinaturu mässud.
1840 – Suurbritannias lasti välja maailma esimene postmark, nn Black Penny.
1961 – NSVL kohal lasti alla Ameerika Ühendriikide luurelennuk Lockheed U-2 ja lendur Gary Powers.
2004 – Euroopa Liiduga ühines 10 riiki: Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari
Sündinud 1. mail
1916 – Glenn Ford, ameerika filminäitleja
1923 – Joseph Heller, ameerika kirjanik
1935 – Julian Mitchell, inglise stsenarist
1940 – Jüri Kukk, teadlane ja vabadusvõitleja
1968 – Oliver Bierhoff, saksa jalgpallur
1969 – Hannes Võrno, saatejuht ja meelelahutaja
1976 – Anna Dahlberg, rootsi murdmaasuusataja
1979 – Lars Berger, norra murdmaasuusataja
Surnud 1. mail:
1885 – Ferdinand Minding, saksa päritolu matemaatik
1904 – Antonín Dvořák, tšehhi helilooja
1936 – August Trankmann, Läti aupeakonsul Tallinnas
1937 – Aleksei Lelle, eesti advokaat
1945 – Joseph Goebbels, Saksamaa poliitik ja riigitegelane
1978 – Aram Hatšhaturjan, armeenia helilooja
1984 – Jüri Lossmann, eesti kergejõustiklane
1989 – Edward Ochab, poola kommunistlik poliitik ja riigitegelane
1994 – Ayrton Senna, vormelisõitja
2006 – Leonid Fiveger, juudi päritolu eesti pedagoog ja haridusjuht
Pildil on pealinna avalik pissuaar neile, kes miljonipeldikus käia ei jõua.
Kopli liinid
Kirju-mirju
Jätkub surnute loetelu
2006 – Rauno Lehtinen, soome helilooja
2007 – Temira Pachmuss, Eestist pärit kirjandusteadlane, slaavi filoloog
Volbripäeva
tähistamine volbrilaupäeval ehk 30. aprillil on linnades ja asulates tänapäeval
saanud hoo sisse, alates 1980. aastatest tähistatakse seda päeva kõigi nõidade
ja maagia päevana. Sel puhul korraldatakse (nõia)etendustega pidusid, tehakse
lõket ja küpsetatakse vorstikesi või liha.
Tartus (ärge laske ennast eksitada, siinsed pildid on ikka tehtud Tallinnas) muudavad juba sada aastat volbripäeva eriliseks üliõpilased, õigupoolest
korporandid. Rongkäiguga liiguti varem Toomemäele akadeemiliste isikute kujudel
päid šampusega pesema, kõnesid pidama, Kassitoomele lõket tegema ja muidugi
laulma. Kätest hoides ja "Makaroone" lauldes liiguti vastu hommikut
Toomelt Supilinna ja Tähtverre.
1. mai
oli 20. sajandil pikalt tuntud kui töörahva püha, mille juurde kuulus
maiparaad. Selle päeva tähistamine sai juba 1862. aastal alguse Ameerikas
Chicagos ja on üks neid 19.-20. sajandi pühi, mis leidis märkimist Euroopa
tööstusriikides ja -keskustes.
Eestis
algas avalik ja suurejooneline maipühade tähistamine nõukogude võimu
kehtestamisega, eeskätt Teise maailmasõja järel kui üks olulisi riigipühi.
Ametlikud
rongkäigud, millest tuli osa võtta õppuritel ja töötajatel, toimusid suuremates
linnades ja maakonnakeskustes hommikupoolikul, õhtupoolik oli vaba. Sündmust
kajastati raadio ja TV vahendusel ja selle meedia pool on võrreldav tänaste
jõulupühadega.
Tallinnas on kevad käes!
Nokufetiš Tallinna moodi
Maipäev oli väga tuntud aga ka 16.-18. sajandil, kui
Tallinnas oli tavaks valida maikuningas ja maikuninganna, toimusid
maikarnevalid ja toodi meigusid.
Volbripäeva
nõidade pühana tähistatakse Saksamaal, kus vana pärimuse kohaselt nõiad
kogunesidki kõrgeimale mäetipule lõbutsema.
Kaasajal on volbripäev karnevalide ja lõbustuste päev ning
nõidade kujukesed turistikaup.
Noormehed
pidid krahvitiitli saamiseks lugema oma südamedaamile sonette, laulma serenaadi
ja võistlema papagoilaskmises.
Neidudel
tuli tutvustada oma auväärset sugupuud, lõbustada krahvikandidaate tantsuga ja
valmistada päevakohane kook
Maikrahvide ja -krahvinnade valimise tava aga tuntud laialt paljudes Euroopa maades.
Allikad: wikipedia, http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-volbripaev.php,
