reede, 2. mai 2014

Töörahva püha, kevadpüha ja volbripäev ehk teise Tallinna otsinguil

Järgneb umbes 50 pilti sellest, kuidas me töörahva pühal Tallinnast kunsti otsisime ja tegelikult ka leidsime. 


1799 – Balti kubermangudes kaotati ametlikult surmanuhtlus (Venemaa teistes osades oli see kaotatud 1753. aastal


1829 – Hiiumaa Suuremõisas asutati kalevivabrik.


1918 – Tartus avas äsjaasutatud kunstiühing Pallas esimese näituse


1921 – Eestis kehtestati Ida-Euroopa aeg.
P.S. tegemist on varastatud pildiga :)


1937 – Tallinnas toimus 4. Eesti filatelistide päev.
Pilt: 5 võllapuud piirivalvelaevas


1938 – senised Antsla, Elva, Jõgeva, Jõhvi, Kallaste, Keila, Kilingi-Nõmme, Kunda, Kärdla, Mustla, Mustvee, Mõisaküla, Sindi ja Suure-Jaani alevid nimetati ümber samanimelisteks kolmanda astme linnadeks.


1970 – Tartu ülikooli rektoriks sai Arnold Koop


2003 – asutati Tervise Arengu Instituut.


2004 – Eesti liitus Euroopa Liiduga


1886 – Heinaturu mässud.


1840 – Suurbritannias lasti välja maailma esimene postmark, nn Black Penny.


1961 – NSVL kohal lasti alla Ameerika Ühendriikide luurelennuk Lockheed U-2 ja lendur Gary Powers.


2004 – Euroopa Liiduga ühines 10 riiki: Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari


Sündinud 1. mail
1916 – Glenn Ford, ameerika filminäitleja


1923 – Joseph Heller, ameerika kirjanik


1935 – Julian Mitchell, inglise stsenarist


1940 – Jüri Kukk, teadlane ja vabadusvõitleja


1968 – Oliver Bierhoff, saksa jalgpallur


1969 – Hannes Võrno, saatejuht ja meelelahutaja


1976 – Anna Dahlberg, rootsi murdmaasuusataja


1979 – Lars Berger, norra murdmaasuusataja


Surnud 1. mail: 
1885 – Ferdinand Minding, saksa päritolu matemaatik


1904 – Antonín Dvořák, tšehhi helilooja


1936 – August Trankmann, Läti aupeakonsul Tallinnas


1937 – Aleksei Lelle, eesti advokaat


1945 – Joseph Goebbels, Saksamaa poliitik ja riigitegelane


1978 – Aram Hatšhaturjan, armeenia helilooja


1984 – Jüri Lossmann, eesti kergejõustiklane


1989 – Edward Ochab, poola kommunistlik poliitik ja riigitegelane


1994 – Ayrton Senna, vormelisõitja


2006 – Leonid Fiveger, juudi päritolu eesti pedagoog ja haridusjuht
Pildil on pealinna avalik pissuaar neile, kes miljonipeldikus käia ei jõua.


Kopli liinid


Kirju-mirju


Jätkub surnute loetelu
2006 – Rauno Lehtinen, soome helilooja


2007 – Temira Pachmuss, Eestist pärit kirjandusteadlane, slaavi filoloog


Volbripäeva tähistamine volbrilaupäeval ehk 30. aprillil on linnades ja asulates tänapäeval saanud hoo sisse, alates 1980. aastatest tähistatakse seda päeva kõigi nõidade ja maagia päevana. Sel puhul korraldatakse (nõia)etendustega pidusid, tehakse lõket ja küpsetatakse vorstikesi või liha.


Tartus (ärge laske ennast eksitada, siinsed pildid on ikka tehtud Tallinnas) muudavad juba sada aastat volbripäeva eriliseks üliõpilased, õigupoolest korporandid. Rongkäiguga liiguti varem Toomemäele akadeemiliste isikute kujudel päid šampusega pesema, kõnesid pidama, Kassitoomele lõket tegema ja muidugi laulma. Kätest hoides ja "Makaroone" lauldes liiguti vastu hommikut Toomelt Supilinna ja Tähtverre. 


1. mai oli 20. sajandil pikalt tuntud kui töörahva püha, mille juurde kuulus maiparaad. Selle päeva tähistamine sai juba 1862. aastal alguse Ameerikas Chicagos ja on üks neid 19.-20. sajandi pühi, mis leidis märkimist Euroopa tööstusriikides ja -keskustes.


Eestis algas avalik ja suurejooneline maipühade tähistamine nõukogude võimu kehtestamisega, eeskätt Teise maailmasõja järel kui üks olulisi riigipühi.


Ametlikud rongkäigud, millest tuli osa võtta õppuritel ja töötajatel, toimusid suuremates linnades ja maakonnakeskustes hommikupoolikul, õhtupoolik oli vaba. Sündmust kajastati raadio ja TV vahendusel ja selle meedia pool on võrreldav tänaste jõulupühadega. 


Tallinnas on kevad käes! 


Nokufetiš Tallinna moodi


Maipäev oli väga tuntud aga ka 16.-18. sajandil, kui Tallinnas oli tavaks valida maikuningas ja maikuninganna, toimusid maikarnevalid ja toodi meigusid.


Volbripäeva nõidade pühana tähistatakse Saksamaal, kus vana pärimuse kohaselt nõiad kogunesidki kõrgeimale mäetipule lõbutsema. 


Kaasajal on volbripäev karnevalide ja lõbustuste päev ning nõidade kujukesed turistikaup. 


Noormehed pidid krahvitiitli saamiseks lugema oma südamedaamile sonette, laulma serenaadi ja võistlema papagoilaskmises. 


Neidudel tuli tutvustada oma auväärset sugupuud, lõbustada krahvikandidaate tantsuga ja valmistada päevakohane kook


Maikrahvide ja -krahvinnade valimise tava aga tuntud laialt paljudes Euroopa maades.