Arvatavasti on see nõukogudeaegse filmitööstuse ühe teatud
šedöövri tagajärg, kuid tõepoolest kipub hämmastamapanevalt suur osa
meiemaalastest arvama, et kadakas on üks püha puu, mida võib maa seest välja
juurida ainult äärmisel vajadusel ja kõrgetest ametkondadest väljakirjutatud
lubakirjade alusel.
Ungru mõis - esimene kord, kui lõpuks siin peatuse sain
Eks ta ju tegelikult olegi üks kaunis puu ning Lääne-Eestis ja saartel olulisim maastikukujunduse element, mida möödasõites ikka silmal ilus kaeda.
Mulle meeldivad kõik maailma talgulised, aga pildilolev on ikka vaieldamatu lemmik
Harilik kadakas (Juniperus communis) on küpressiliste sugukonda kadaka perekonda kuuluv okaspuu. Tal on väga suur leivkuala ning meil, parasvöötmes, tunneb ta ennast eriti mõnusasti.
Siis, kui kummikud on jalas, saab meres kolada
Iseäranis amastab kadakas meie paeseid loomuldi ja nende peal on ta üllatvalt elujõuline. Mahajäetud rannakarjamaad kattuvad tiheda kadakametsaga äärmiselt kiiresti.
Kui sa tuled järgmine kord Vormsi talgutele, siis sellises majakeses saab ööbida
Tekkinud metsad on nii tihedad, et läbi kadakaokste ei jõua valgus maapinnani ja kõik teised liigid hävivad.
Harilik tundrasamblik
Loopealsed ehk alvarid on inimtegevuse mõjul tekkinud peamiselt Lääne-Eesti ja saarte pärandmaastikud. Inimese tegevus niisuguse maastiku kujundamisel põhineb karjakasvatusel ja puurinde eemaldamisel.
Hullo tähtsate kohtade loetelu
Lambakesed on aastasadu hoidnud kadakaid sellel omapärasel maastikul „kontrolli all“ – näksates värskeid kadakavõrseid. Niisuguse tegevuse tulemusena on loopealsetel välja kujunenud suurepärased tingimused mitmete erinevate liikide elupaikadeks.
Kahjuks aga on tänaseks paljud kunagised rannakarjamaad maha jäetud ning pärast kariloomade lahkumist on ülikiiresti leviv kadakas võtnud endistel pärandmaastikel võimu enda kätte ning praktiliselt konkurentsivõimetud samblikud (ja teisedki taimed) välja söönud.
Mitu küla on Vormsil?
Rumpo poolsaar Vormsi saarel on kuulus oma samblike liigirikkuse poolest. Just haruldaste samblike elupaiga säilimiseks on siia 1987. aastal moodustatud kaitseala. Poolsaarel on hariliku tundrasambliku (Flavocetraria cucullata) ainuleiukoht Eestis ja vähelevinud lumi-tundrasambliku (Flavocetraria nivalis) üks väheseid kasvukohti.
Ja vot selline laud ootab sind Vormsi talgutel. Iga päev.
Tegemist on põhjamaiste liikidega ning koos põdrasamblikega moodustavad Eestisse omalaadse tundramaastiku. Tänu talgute käigus eemaldatud kadakatihnikule on peatselt nendel haruldustel võimalus praeguse kiratsemise asemel taas lokkama hakata.
Saxby rannik
Võiks ju ka küsida, miks peab inimene looduse tegemistesse sekkuma? Loodus saab ju ise ka hakkama. Noh – saabki! Eks see looduskaitse ja liigirikkuse säilitamine olegi selline mitme otsaga ja ohtralt diskussioone tekitav ettevõtmine.
Saxby rannik ja tuletorn
Mina isiklult arvan, et on väga vahva, et meil Eestis kasvab palju-palju erinevaid liike, mis rikastavad meie taimetsikku, pakuvad silmale ilu ning annavad matkalegi toreda kirsi tordi peale.
Veel vahvam on see, et meil kõigil on võimalus liigirikkuse säilimisse oma panus anda!
Üks kunst Saxby rannikult
Ega me siis ju kõiki kadakaid ka maha tapa – ilusaid
puhmaseid jääb maha küll ja veel J
Ma arvan, et umbes nii näeb hüljes merepinda
Hullo kalmistu rõngasristid
Unetute talguliste öine objekt
.jpg)
Üks Vormsi saun
Varahommikune merekaldaretk (kummikutega)
Ahjaa, veel üks küsimus, mida teie, sõbrad, keda talgule kutsun, ikka esitama kipute: mis mõttes – tulen talgule ja pean veel peale maksma?
Talguline tasub oma toidu eest. Tavaliselt 5 eur/päev. Selle hinna sisse mahuvad majutus, tihti ka transport. Olenevalt talgute iseloomust ka saun ning põnevad loodusretked kohtades, kuhu igapäevaselt juba ei satu.
Lapstööjõud
Me ju teeme seda tööd liikide kaitseks ja looduse heaks! Kuidas üks samblik, kõre või vesilik siis peaks sulle tasuma?
Tulge jälle Vormsile!
Uued talgud ootavad kõiki huvilisi: http://www.talgud.ee/
Teksti koostamisel kasutasin natuke RMK infostendide, wikipedia ja ülejäänud internetiavaruse abi.
