Piiter. Taaskord.
Kuigi hetkel on Euroopas ärev poliitiline olukord, teen üleskutse mitte karta reisida Venemaale. Kolm päeva messil kohalikega suhtlemist näitas, et sealsed inimesed on rõõmsad ja rahumeelsed ja väga rõõmsad, kui saavad välismaalastega suhelda ja meile küllagi tulla.
Aprilli alguse ootamatu lumesadu
Millegipärast ajab see pisike lumi inimesed kole tigedaks
Aga mitte mind ega mu toredat kolleegi Kristinat
Meie näeme lumes kunsti
Oleks ikka äge, kui saaks oma näituse kunagi siia majja tuua...
Tavapärane ebatavaline rahateenimise võimalus
Tänavakunst
Piiter on autopuksiiride paradiis
Ja üldse üks väga värviline linn
Rahateenimise idee nr 2
Utjata
See pilt on tegelt mõeldud ühe teise projekti jaoks, aga näitan lahkesti kõigile. "Rosevõi Krolik" on stripibaar
Selles linnas ei jää ilma öömajata
Bussis istub minu kõrvale üks väga jutukas proua. On tema just jõudnud tagasi Helsingist, kus tutvus yhe Tartu tydrukuga. See tydruk päästnud ta käekoti kuskilt baarist. Kiidab Tartut ja eestlasi taevani. Enne bussist väljumist annab ta ka mulle sõna kysimusega, kus mina elan. Vastuse peale hõikab ta yle kogu Vassili saare: I loveeeeeee Tartuuuuu!
Selliseid kleepse peab 10 000-kaupa kleepima, kui trükisele läheb Vene lipp tagurpidi
Some things never change
Pikem trampimine Vassili saarel. Vihmaga. Pea 7 tundi
Pean ennast kordama: mõned asjad ei muutu
Vassililt mandrile
Trepp puuviljalavkas
Natüürmort Vassili saare turult.
Kes aga soovib näha natuke teistsugust Venemaad, siis õige pea on võimalus külastada
Ida-Preisimaad. Kahju, et sellele reisile ise kaasa ei saa minna
