esmaspäev, 7. aprill 2014

Buss nr 7 ja tramm nr 7, värvid ja kunst

Piiter. Taaskord. 

Kuigi hetkel on Euroopas ärev poliitiline olukord, teen üleskutse mitte karta reisida Venemaale. Kolm päeva messil kohalikega suhtlemist näitas, et sealsed inimesed on rõõmsad ja rahumeelsed ja väga rõõmsad, kui saavad välismaalastega suhelda ja meile küllagi tulla. 


Aprilli alguse ootamatu lumesadu


Millegipärast ajab see pisike lumi inimesed kole tigedaks


Aga mitte mind ega mu toredat kolleegi Kristinat


Meie näeme lumes kunsti


Kunsti saan nautida ka täiega vinges Borey galeriis 


Oleks ikka äge, kui saaks oma näituse kunagi siia majja tuua... 









Tavapärane ebatavaline rahateenimise võimalus


Tänavakunst


Piiter on autopuksiiride paradiis


Ja üldse üks väga värviline linn


Rahateenimise idee nr 2


Utjata


See pilt on tegelt mõeldud ühe teise projekti jaoks, aga näitan lahkesti kõigile. "Rosevõi Krolik" on stripibaar


Selles linnas ei jää ilma öömajata


Bussis istub minu kõrvale üks väga jutukas proua. On tema just jõudnud tagasi Helsingist, kus tutvus yhe Tartu tydrukuga. See tydruk päästnud ta käekoti kuskilt baarist. Kiidab Tartut ja eestlasi taevani. Enne bussist väljumist annab ta ka mulle sõna kysimusega, kus mina elan. Vastuse peale hõikab ta yle kogu Vassili saare: I loveeeeeee Tartuuuuu!


Selliseid kleepse peab 10 000-kaupa kleepima, kui trükisele läheb Vene lipp tagurpidi


Some things never change


Pikem trampimine Vassili saarel. Vihmaga. Pea 7 tundi


Pean ennast kordama: mõned asjad ei muutu



Vassililt mandrile





Trepp puuviljalavkas


Natüürmort Vassili saare turult. 

Kes aga soovib näha natuke teistsugust Venemaad, siis õige pea on võimalus külastada Ida-Preisimaad. Kahju, et sellele reisile ise kaasa ei saa minna