Töö ja vile

Täna on alles teisipäev ja mul jälle poolele Eestile tiir peale tehtud. Ei saa öelda, et mul just teab mis igav töö oleks. 

Mingil mulle täiesti arusaamatul põhjusel on Alatskivi järv tühi. Keegi, kes asja jagab, võiks mulle ka öelda, mis värk on. 

Kallaste pärast 9. maid.

Luksushäärberid või kaneelisaiad Peipsi kaldal.

Nummidus Kallastel

Peaks mainima, et post on ikka päris sobiva koha peale paigutatud. Kauguses paistavad jääkosklad ja mõned luiged. 

Kasepää külas

Väike hundu.

Kasepää külas on tegelikult nii, et kui jätad auto seisma ja tuled sealt välja, siis saab ühe koha peal tiirutades teha umbes 10 erinevat kaadrit.

Üks uhkem kui teine. 

Vobla.

Kamariku talus saab teha sellise pildi.

Samuti saab seal teha linnupuure. Pane silmad kinni ja kujutle müra-möllu, kui 16 last toksivad linnupuure. Varsti saab seda ka kuulda ReTV salvestusest

Kui tahad väikeste poiste seas odavat populaarsust saada, siis anna nende kätte oma veekindel beebiseebikas ja lase neil veidi möllata. See pilt ongi vist nende poolt valmis möllatud. 

Nii saab vee-elustikku uurida. Ühes kahvatäies leidub umbes 10 erinevat elustiku esindajat. 

Ahja jõe kõrval on selline koht, kus saaks hoida paate, aga hetkel keegi ei taha neid seal hoida. 

Vaade Räpinale.

Üks eriti äge majake Räpina aianduskooli pargis. 

Kohe Räpina kõrval on torm! Ettevaatust! 

Tormipiir.

Meelde tuleb jätta see, et meelde tuleb jätta vaid oluline

Taaskordne fantastiline nädalavahetus möödus minu jaoks üsna avastamata maal - Läänemaal. Sedapuhku Haeskas Tuulingu puhkemajas. Käisin kuulamas Andrus Lehtmetsa elupäästva esmaabi koolitust. 

No alguses ma mõtlesin, et kui on inimesel 5 esmaabitunnistust kapisahtlis olemas, siis nagu ei olekski vaja minna kogu seda värki ju uuesti kuulama ja veel nii kohutavalt kaugele? Tundub loogiline? Aga vat-vat! 

Pärast õpetaja esimesi lausejuppe sain aru, et põhimõtteliselt olen omale aastaid pähe tagunud suhteliselt mõttetuid numbreid ja reaalolukorras eluseeski mitterakendatavaid esmaabivõtteid. 

Tänu taevale, et mul pole siiamaani pole avanenud võimalust nende võtete reaalseks kasutamiseks. Mõelge nüüd ise, kui teile satub teele üks lahtine luumurd ja teie hakkate seda kahelt poolt sidemega fikseerima. Luumurru omanik murrab oma terve jäseme arvatavasti teile pasunasse andmisega. Kellel on olnud lahtine luumurd, see kindlasti teab, et no ei lase ikka igaühte mingite sidemerullidega ja ilma valuvaigistita oma luid näperdama. 

Andrus Lehtmets, kes on muideks vägagi tunnustatud esmaabiõpetaja, keskendub ennekõike sellele, et iga inimene väärib abi ja seda, et tegutsemine on alati õigem kui mittetegutsemine. 

Kõndides mööda pargipingil magavast mehest, ei ole meie need, kes tulevad ütlema, et see mees seal on joodik. 

Alkoholijoobe ja ajutrauma sümptomid on täpselt ühesugused. 

Seega, abi tuleb alati ja igal juhul anda, samuti lisajõude kutsuda (112)!

Sest et järgmisel päeval võid olla sa ise seesama "kodutu joodik"

Kuidas? See on imelihtne - komistad, lööd pea ära, kaotad teadvuse. Hingamisteed kinni, oksendad ennast täis, tõenäoliselt teed ennast  ka altosast nii eest kui tagant täis, sest aju ei kontrolli lihaseid - meie kõnnime mööda ja vaatame - ahh, joodik! Küll jumal kaitseb ja viin soojendab. 

Nii lihtne see ongi ja uskumatult kerge on saada "asotsiaaliks". Hoidku taevas veel selle eest, et niisugune aps ei juhtu olukorras, kus poest kilekotikesega kodu poole kõnnid. Sest ometigi on ju kilekott üks asotsiaali tunnus. Nagu kahjuks enamus arvab, kui näeb maaslamavat inimest, kilekott kõrval. 

Niiet igal juhul - kui sina näed inimest, kes sinu arvates ainult magab bussijaamas, taarapunkti juures või kus iganes, siis ole hea ja helista 112. 

97% juhtudest ongi "püsikliendid", aga sinu tegutsemine võib päästa kellegi elu või jätta kellelegi alles kallis inimene. 

Ning sina saad öösel rahulikult magada ja ei pea mõtlema, et oleks ikka pidanud tegutsema... 

P.S. Koolitusel käisin seepärast, et minust on nüüd saanud Eestimaa Looduse Fondi vabatahtlik talgujuht 

ootan teid kõiki talgutele! :) 

Ohh, ja ma nägin elus esimest korda merikotkast. Ei, lausa kahte!

Nädalavahetus roheliste mehikestega

Vähemalt ühe nädalavahetuse aastas saan veeta metsas lugematu arvu roheliste mehikeste seltsis. Ja see ei ole mitte deliirium ning Wismaris seda ka ravida ei saa!

Iga puu taga on peidus üks roheline mehike.

Üks päris huvitav nähtus - mõne aasta eest muutus väike jupike Sõõru metsaalust niisuguseks hiidlombiks. Osad puud juba surevad siin lombis.

Niisugune vaade võib olla hommikul pärast silmade avamist esimene, juhul, kui teil veab ja öö otsa metsas vihma sajab. 

Sõõru metsas ma küll otseselt matkaradasid ei teagi kas on, aga selle eest leidub mitmeid radu ja teid, mida mööda jalutades võib juhtuda, et saate osooni üledoosi...

...või hoopis leiate ilusaid vaateid, mõne tedre või põdra või hoopis...

...rebase või kevadkogritsa. Mürkli või kukeseene või hoopistükkis...

..rohelised mehikesed!

Lugu sellest, kuidas katlakütja Aadu oma Bockist ilma jäi

Tänase loo peategelaseks on seesama Bocki pudel, mida võib pildiltki imetleda. Udune on pilt seepärast, et katlakütjal õnnestus lisaks katlale ka majale tuli otsa panna. 

Tegelikult oli lugu hoopis nii, et avanes taaskord võimalus osaleda simulandina päästeõppusel, mis seekord leidis aset Jõgevamaal Voorel vanas rahvamajas

Nagu loo pealkirjast võiks aimata, peab kuskil olema vähemalt üks Aadu, üks katlakütja ning idee poolest ka Bock (ahjaa, see juba oli ära).

Minu rolliks oli määratud niisugune:

41-aastane, sügavas alkoholijoobes, lisaks vingumürgitus, käehaav.

Kõigepealt tekitas rolli sisseelamine raskusi, sest et kes on rahvamajas tööajal purupurjus, onju? 

Õnneks aga aitasid päästjate ootamiseks ettenähtud ruum ja seal (tegelikult) täitsa juhuslikult lebav Bocki pudel osavalt rolli sisse elada:

Just! Katlakütja võib olla töö juures küll vabalt alkoholijoobes!

Tegelikult muidugi ei või, aga ma olen seal külas töötanud päris pikka aega, seega tean, et võib ikka küll! 

Teadaolevalt aga on naiskatlakütjatega üsna kitsad lood, kuid kuna juba olin raamidest väljas, polnu sünnipoolse soo mõneks ajaks kõrvaleheitmine just eriline probleem. 

Vaatamata päästjate pingutusele jäi purupurjus Aadu ellu, aga Bock ootab katlaruumis siiamaani õnnetult omanikku (kes ise muuhulgas on ka üsna õnnetu, sest nimetatud joogipoolis oli tema viimaste sentide eest soetatud ning palgapäev on alles mägede taga!)