Lõunasöök kahele

Meie Kadiga otsustasime tänase lõunasöögi valmistada ja ära süüa Saarejärve metsas. 

Lumeämblik. Muide, lumel mäsaab neid päris palju. Lumekirpu üritasime ka leida, aga seekord ei õnnestunud. 

Meie ajutine köök. 

Laud on kaetud..

..aga tuleprints Kadil ei taha asi kuidagi õnnestuda :) 

Lumi on muinasjutt!

Esimese jõulupüha saak autokatuselt :) 

Räätsadel Rubinas

Luua koolis tuleb praktikal ka käia ja mina olen valinud enda esimeseks praktikakohaks Loodusturism OÜ. Täna tegin oma esimese praktikapäeva Rubina rabas räätsamatkal. 

Visuaalid Haeska ümbrusest

Haeska puisniit - tõsine paradiis. Igas mõttes. Siinne liigirikkus ajab väiksemagi loodusesõbra sõna otseses mõttes peast segi. Uudistamist jagub ja jagub ja jagub. Kohtasin vist 12-15 täitsa uut liiki - kändudel, puuokstel ja tüvedel, maas, õhus, vees. 

Üks harikuline

Hundipiim. Limak. Kunagi loeti neid seenteks, kuid uue taksonoomia järgi kuuluvad limakud omaette riiki. Limakud on organismid, mis ei ole ei taimed, loomad ega seened. Tegemist on ainurakse organismiga. Vanasti suhtuti hundipiima umbusuga ning mõnel pool isegi arvati, et ta levitab haigusi. Tänapäeval on aga hundipiima roosast pastast avastatud ained, mis aitavad rakkude vananemist vältida. 

Veel tuvastamata, aga äge samblavaip. 

Mütsikufamiil.

Üks täiesti uskumatu välimusega seen - Ascocoryne sarcoides. Maakeeli me tema poole kahjuks  pöörduda ei saa, kuna keegi pole vaevunud talle nime panema! Makroobjektiiv on seent veidi suurendanud, tegelikud mõõtmed: 15mm laiust ja ca 7mm kõrgust. Muide, inglise keeles on seenel nimi olemas: Purple Jelliydisc. 

Mütsikuga väga sarnane, kuid umbes tuhat korda suurem. 

Udumasina abiga tehtud pilt :) 

Lihtsalt üks maaliline Haeska puisniidu vaade. 

Taas üks tuvastamatu liik 1146 taksoni seast. Kes teab, ütleb mulle ka! 

Üks udune Kasari luhaniidu vaade Rannajõe vaatetornist. Muide, rannaniidu vaatetorni viib kaldtee, niiet sobib kasutamiseks ka ratastooliga loodusehuvilisele.

Veel udust vaadet. 

Pühapäeva hommiku Matsalu lahel võib kokku võtta järgmiste sõnapaaridega: lammas laiul, paat mudas, kummik märg, kõrge pilliroog, kõva tuul, nalja palju, lammas laiul. 

Pühapäeva õhtupoolikut  jäävad meenutama Kiideva-Puise matkaraja kaunid vaated. See rada sobib suurepäraselt ka jalgrattaga läbimiseks ning üldjuhul on rada kuiv. 

Haeska puisniidu talgule saad sina ka tulla, muide :) 

www.talgud.ee 

Talgu aupaukude saatel

Tänavu möödus 20 aastat Alam-Pedja territooriumi looduskaitse alla võtmisest. Alam-Pedja on suurte soode, märgade metsade ja looklevate jõgedega piirkond. 

Kirna matkarada on üheks suurepäraseks võimaluseks selle kauni piirkonna avastamisel. Raja pikkuseks on ligi 7 kilomeetrit, mis  suures osas lookleb ja käänutab Pedja jõega samas rütmis. 

Kahjuks aga olid enne ELFi ja RMK talgutajate pealelendu Kirna matkaraja kaunid jõevaated piiratud ning võsa vahelt ei pruukinud aimugi saada, et Eesti suuruselt neljas jõgi matkaselle lõbusalt vulisedes saadab.  

Tublide talguliste abiga on nüüd kõigil loodusesõpradel võimalus matkates taas jõe voolamist imetleda

Kohustuslik "enne". Näete, ei mingit jõge!

Simm-salabimm ja abrakadabra ning voilaaa - Pedja jõgi! 

Au ja tänu meie tublidele talgulistele, kes muideks soovisid kaasavõetud energia rajaga põhjaliku tutvumise asemel samuti tööse panustada. 

Kindlasti tekkis nüüd sinul, hea lugeja ka huvi meie talgutamise vastu! Ole hea ja tutvu võimalustega siin

Miks me siis neid kadakaid notime?

Arvatavasti on see nõukogudeaegse filmitööstuse ühe teatud šedöövri tagajärg, kuid tõepoolest kipub hämmastamapanevalt suur osa meiemaalastest arvama, et kadakas on üks püha puu, mida võib maa seest välja juurida ainult äärmisel vajadusel ja kõrgetest ametkondadest väljakirjutatud lubakirjade alusel.

Ungru mõis - esimene kord, kui lõpuks siin peatuse sain

Eks ta ju tegelikult olegi üks kaunis puu ning Lääne-Eestis ja saartel olulisim maastikukujunduse element, mida möödasõites ikka silmal ilus kaeda.

Mulle meeldivad kõik maailma talgulised, aga pildilolev on ikka vaieldamatu lemmik

Harilik kadakas (Juniperus communis) on küpressiliste sugukonda kadaka perekonda kuuluv okaspuu. Tal on väga suur leivkuala ning meil, parasvöötmes, tunneb ta ennast eriti mõnusasti. 

Siis, kui kummikud on jalas, saab meres kolada

Iseäranis amastab kadakas meie paeseid loomuldi ja nende peal on ta üllatvalt elujõuline. Mahajäetud rannakarjamaad kattuvad tiheda kadakametsaga äärmiselt kiiresti. 

Kui sa tuled järgmine kord Vormsi talgutele, siis sellises majakeses saab ööbida

Tekkinud metsad on nii tihedad, et läbi kadakaokste ei jõua valgus maapinnani ja kõik teised liigid hävivad.

Harilik tundrasamblik

Loopealsed ehk alvarid on inimtegevuse mõjul tekkinud peamiselt Lääne-Eesti ja saarte pärandmaastikud. Inimese tegevus niisuguse maastiku kujundamisel põhineb karjakasvatusel ja puurinde eemaldamisel. 

Hullo tähtsate kohtade loetelu

Lambakesed on aastasadu hoidnud kadakaid sellel omapärasel maastikul „kontrolli all“ – näksates värskeid kadakavõrseid. Niisuguse tegevuse tulemusena on loopealsetel  välja kujunenud suurepärased tingimused mitmete erinevate liikide elupaikadeks.

Kahjuks aga on tänaseks paljud kunagised rannakarjamaad maha jäetud ning pärast kariloomade lahkumist on ülikiiresti leviv kadakas võtnud endistel pärandmaastikel võimu enda kätte ning praktiliselt konkurentsivõimetud samblikud (ja teisedki taimed) välja söönud.

Mitu küla on Vormsil? 

Rumpo poolsaar Vormsi saarel on kuulus oma samblike liigirikkuse poolest. Just haruldaste samblike elupaiga säilimiseks on siia 1987. aastal moodustatud kaitseala. Poolsaarel on hariliku tundrasambliku (Flavocetraria cucullata) ainuleiukoht Eestis ja vähelevinud lumi-tundrasambliku (Flavocetraria nivalis) üks väheseid kasvukohti.  

Ja vot selline laud ootab sind Vormsi talgutel. Iga päev. 

Tegemist on põhjamaiste liikidega ning koos põdrasamblikega moodustavad Eestisse omalaadse tundramaastiku. Tänu talgute käigus eemaldatud kadakatihnikule on peatselt nendel haruldustel võimalus praeguse kiratsemise asemel taas lokkama hakata.

Saxby rannik

Võiks ju ka küsida, miks peab inimene looduse tegemistesse sekkuma? Loodus saab ju ise ka hakkama. Noh – saabki! Eks see looduskaitse ja liigirikkuse säilitamine olegi selline mitme otsaga ja ohtralt diskussioone tekitav ettevõtmine. 

Saxby rannik ja tuletorn

Mina isiklult arvan, et on väga vahva, et meil Eestis kasvab palju-palju erinevaid liike, mis rikastavad meie taimetsikku, pakuvad silmale ilu ning annavad matkalegi toreda kirsi tordi peale.

Veel vahvam on see, et meil kõigil on võimalus liigirikkuse säilimisse oma panus anda!

Üks kunst Saxby rannikult

Ega me siis ju kõiki kadakaid ka maha tapa – ilusaid puhmaseid jääb maha küll ja veel J

Ma arvan, et umbes nii näeb hüljes merepinda

Hullo kalmistu rõngasristid

Unetute talguliste öine objekt

Üks Vormsi saun

Varahommikune merekaldaretk (kummikutega)

Ahjaa, veel üks küsimus, mida teie, sõbrad, keda talgule kutsun, ikka esitama kipute: mis mõttes – tulen talgule ja pean veel peale maksma?

 Talguline tasub oma toidu eest. Tavaliselt 5 eur/päev. Selle hinna sisse mahuvad majutus, tihti ka transport. Olenevalt talgute iseloomust ka saun ning põnevad loodusretked  kohtades, kuhu igapäevaselt juba ei satu. 

Lapstööjõud

Me ju teeme seda tööd liikide kaitseks ja looduse heaks! Kuidas üks samblik, kõre või vesilik siis peaks sulle tasuma?

Tulge jälle Vormsile!

Uued talgud ootavad kõiki huvilisi: http://www.talgud.ee/

Teksti koostamisel kasutasin natuke RMK infostendide, wikipedia ja ülejäänud internetiavaruse abi.