Katrin Loss: mai 2013

Kodutute Taj Mahal

Korruse silt Albert hotellis

Vaade Albert hotelli 11. korruselt

Üks purskkaev

Eiropas muzeju nakts

Kanaliromantika

Lukus

Tegin selle pildi oma pisikesele pojale, et näidata, kuidas saab taskuraha teenida :)

Luv ya, 60's

Iseenesest oleks taht täitsa nende noorte poistega veidi ringi kimada :D

Paar stiilinäidet sellest, et minu uus fotokas ei sobi mitte kohe öövõteteks.

Sai proovitud küll nii ja küll naapidi, aga järgmine kord peab ikka peegli ka kaasa vedima

A mul kama!

Ma tõotasin pühalikult, et lähen sinna õhtul "dušši alla", aga lubaduseks see vaid jäigi....

Māksla

Mākslas akadēmija

Strūklaka i brivibas

Jälle kunzt

Üks äge park

Kristusekisajad

Pilt sellest kuidas fotograaf fooni toetas, takistamaks tuulel foonile tuule alla tegemist

Pisike ja nummi

Sigulda õunapuud

Täpselt samasugune pilt vedeleb kuskil kolikambris nonii 5 aasta tagant

Nüüd, kui ma JULGEN, ma enam ei RAATSI!

Seekordne orduretk viis meid Tõstamaa-kanti Pärnumaal.

Audru alevik asub Pärnu maakonnas Audru (Kirbu) jõe alamjooksul, Pärnu-Haapsalu maantee ääres Tõstamaa teeristil. Samanimelise valla keskus. 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas alevikus 1460 inimest. Seisuga 01.01.2010 elab alevikus 1541 inimest.

Audru ümbrus oli asustatud juba muinasajal. Kihelkond hõlmas nüüdse Audru valla ning osa Koonga ja Sauga vallast. Kuulus arvatavasti 13. sajandi alguses Läänemaa Soontaga kihelkonda, 13. sajandi keskpaigast Liivi sõjani aga Saare-Lääne piiskopkonda.

1451. a. mainitud Audru ametkond jagunes metsa- ja rannavakuseks. 1625. a. läänistati Audru eravaldusse ning oli mõisade reduktsioonini Pärnu krahvkonnaks nimetatud mõisavalduste keskus

(allikas https://www.audru.ee/et/tutvustus-ja-asukoht)

Omaaegne Audru kihelkond kattub kahe kolmandiku ulatuses praeguse Audru valla maadega ja erinevused on vaid hõredalt asustatud äärealadel. Esimene Eesti Rahva Muuseumi vanavarakorjaja Hans Ritson käis vanavara korjamismatkal Audru kihelkonnas 1920. aastal.

Ta kirjutab oma päevikus: „Läbi sai käidud kõik talud, kus vähetegi teada oli vanavara, kuid tihti salati ära, ehk lihtsalt ei näidatud midagi. Kõigi takistuste peale vaatamata, leidus inimesi, kes Museumi tööst said huvitatud ja kaasakistud, ise hää meelega annetasid ehk juhatust andsid oma ümbruskonna kohta.

“ Sellelt korjamismatkalt pärineb ka suur osa muuseumi kogudes olevaid esemeid ja eelkõige rahvariideid Audru kihelkonnast. Hoolimata sellest, et vanavarakoguja sõnade järgi inimesed oskasid vanu riideid hinnata ja tahtsid neid lastelastele hoida selle asemel, et muuseumile anda.

(allikas: http://www.erm.ee/et/Avasta/Kihelkonnad/Audru-kihelkond)

Pärnu-Tõstamaa maantee ääres asuva 11 000 ha suuruse Lindi Looduskaitseala südame moodustab Lindi raba oma väikeste maaliliste järvekestega

Lisaks on siin palju erinevaid taime- ja linnuliike, sookooslusi ja neid ümbritsevaid metsi (üle 20 erineva tüübi!).

Kaitsealale saab pilgu heita maantee lähedaseslt vaatetornist, matkaradu seni kahjuks ehitatud pole.

Soos võib vabalt liikuda, kuid õrnale maastikule kahju tekitamata. Hea teada! Soo lõunaosa on mustika- ja jõhvikarikas, sügiseti on siin palju seeni.

(allikas http://www.puhkaeestis.ee/et/lindi-looduskaitseala)

Imposantne maakividest ja võimsate kuplitega Pootsi-Kõpu Püha Kolmainsuse apostliku-õigeusu kirik valmis 1873. aastal. Barokse hõnguga kirikuhoone on arhitektuurselt Pärnumaal küllaltki erandlik, kuna puudub jumalakoja peasissepääsu kohal kõrguv kellatorn. Selle G. Schelli tüüpprojekti järgi on ehitatud teisigi õigeusu kirikuid, nt Lalsi kirik Viljandimaal, Ööriku ja Leisi Saaremaal jt.

Huvitav teada! Osa eraldunud koguduse liikmeid ehitas endale 7 aastat varem lähedal asuva Seliste puukiriku. Kirikus on mälestustahvel Eesti Apostliku-õigeusu kiriku esimesele piiskopile Platonile.

(allikas: http://www.puhkaeestis.ee/et/pootsi-kopu-kirik)

See tekst ilutseb kiriku tualeti seinal :)

Seli Püha Vassili kirik - püstitati Riia munkade poolt 1861. aastal. Pühitseti kirik 1864. aastal. Kiriku kogudus asutati 1847. aastal ning see tegutses aastani 1987. 1998. aastast alates on kirikut tasapisi korrastatud, praeguseks on ta tuntud kontsertide toimumiskohana. Kirikut kasutab Seli-Tõstamaa Püha Vassilius Suure kogudus.

(allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Seli_P%C3%BCha_Vassili_kirik )

Kannikesed Tõstamaa kaupluse trepil.

Kannikese perekonda kuulub 400–500 liiki. Kannikese perekonna esindajaid leidub kõikjal maailmas, sealhulgas Havail, Australaasias ja Lõuna-Ameerikas Andides. Enamik kannikesi on väikesed mitme- või üheaastased rohttaimed, kuid leidub ka põõsaid. Mitut liiki kasvatatakse ilutaimena, sealhulgas potitaimena. Nendest on aretatud hulgaliselt sorte, mis erinevad peamiselt õite värvuse poolest. Eestis on ilutaimena väga levinudaedkannike ehk võõrasema, mida kasvatatakse meie kliimas üheaastase taimena.

(allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Kannike)

Nii äge on külapoodides käia! Tõstamaa kauplus.

Mõisate ajal oli igas mõisas oma vald – Pootsi, Seli, Tõstamaa ja Kastna. Kuna Tõhela kuulus Tõstamaa mõisale, siis seal oma valda ei olnud. Kui 1866. aastal mõisate võim valdade üle kaotati, siis paremaks majandamiseks vallad ühinesid - Pootsi Seliga ja Kastna Tõstamaaga.
20. sajandil toimusid suuremad muudatused valdade arengus 1939. aasta valdade reformi aegu ja 1971, kui kadus Seliste (1926. aastani Seli) külanõukogu. Külanõukogu muutus ametlikult vallaks 17. juunil 1992.

(allikas: http://www.tostamaa.ee/client/default.asp?wa_id=18&wa_object_id=1&wa_id_key=)

Kastna maastikukaitseala asub Pärnu maakonnas Tõstamaa vallas. Maastikukaitseala on moodustatud kaitsmaks Lääne-Eestile tüüpilisi rannikukooslusi ja kaitsealuseid liike, kuuludes ühtlasi ka Natura 2000 alade võrgustikku.

Kaitseala on atraktiivne külastus- ja turismiobjekt. Kaitseala eksponeerimiseks on rajatud väike parkla ja vaatetorn (ehitatud 2008) koos infostendiga Kastna tammede läheduses.

Vajalikud kaitsekorralduslikud tegevused alal on pool-looduslike koosluste ja külastustaristu hooldamine.

(Allikas: http://www.etts.ee/EE/tuletornid/tuletornide-nimekiri/parnumaa/835-someri-tuletorn)